Õpetaja (täiskasvanu) roll laste IKT kasutamisel.
Täiskasvanute roll on õpetada last õigesti kasutada arvuti ja teised IKT vahendid. Alla 7-aastaste lastele arvuti kasutamise aeg peaks olema piiratud. Lapsega tuleks koos läbi arutada, mida tohib teha ja mida mitte ja koostada interneti kasutamise reeglid. Kokkulepe peaks olema koostatud vastavalt lapse vanusele. L
apse esimesed internetikülastused panevad suuresti paika tema edasise internetikasutuse viisi ja kombed. Eelkooliealistele lastele meeldib sisseharjutatud tegevuste kordamine ja see on ka hea võimalus arendada neis välja ohutu arvutikasutuse kombeid ja tavasid. Lapsele on vaja selgita interneti võimalusi, aga ka seal valitsevaid ohte. Täiskasvanu peab tundma aktiivset huvi, mida laps internetis teeb. Laps peab õpetama internetis viisakalt käituda nagu kodus, lasteaias või koolis.
Tänapäeva lapsed kasvavad varasemate põlvkondadega võrreldes üles väga erinevas sotsiaalses keskkonnas, mille oluliseks osaks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. See omakorda loob varasemast täiesti erinevaid õppijaid. Uurijad räägivad sellest, et lasteaedadel tuleks hakata pedagoogilist tegevust ja õppimisvõimalusi uue põlvkonna õppijate jaoks muutma, kuna lapsed tunnevad internetti, arvuteid ja teisi tehnoloogilisi vahendeid paremini kui ükski teine põlvkond ning tehnoloogia on loomulik osa nende sotsiaalsest elust ja keskkonnast, kus toimub õppimine (Zevenbergen 2007).
Meediakasvatust on lasteaias otstarbekas läbi viia pigem valdkondadeülesena, nagu seda on riiklikus õppekavas valdkond „mina ja keskkond“, kui eraldi valdkonnana. Meediakasvatus lõimub õppekava kõikide valdkondadega ning aitab riikliku õppekava eesmärke ellu viia. Meedia võimalused realiseeruvad väikeste laste puhul vaid siis, kui lapsi suunab ja juhendab teadlik täiskasvanu. Seega ei piisa üksnes võimalike mõjude üle arutamisest. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, kuidas panna meedia võimalikud negatiivsed mõjud meediakasvatuse kaudu laste arengut soodustama. Õpetajad tajuvad meediakasvatusena pigem tehniliste vahendite käsitsemist kui meediakirjaoskuse kujundamist. Meediakasvatusena kirjeldati valdavalt mitmesuguste tehniliste vahendite kasutamist teistes õppetegevustes. Eri meediume rakendatakse lasteaia õppetegevustes vähesel määral ja pigem vahendina teiste õppe-kasvatustegevuste valdkondade oskuste ning teadmiste kujundamiseks (pildivaatlus, kirjutamine, lugemine, arvutamine, käe ja silma koostöö jms).
Meediakirjaoskuse kujundamisel muutub keskseks õpetaja roll meedianähtuste tutvustaja, meediakasvatuse planeerija ja läbiviijana. Õpetajate roll meediakasvatajatena: ühelt poolt laste juhendajana ja teisalt lapsevanemate nõustajana. Aga selleks vajavad ka õpetajad koolitusi.
Kasutatud allikad:
anastassiaan 