Tasakaalustatud kunstiharidus
Tasakaalustatud kunstiharidus tähendab seda, et leitakse tasakaal ühelt poolt lapse ealiste eeldatavate oskuste, loovuse, huvide ning teisalt tema iseseisva tegutsemise vahel.
Rõõm tegemisest
Tänapäeval on lastetoad enamasti täis tööstuslikult toodetud mänguasju. Paljud neist arendavad lapse ealisi oskusi, kuid selleks, et saada iseseisev kogemus ja tunnetus, on vaja, et ta puutuks kokku ka loodusliku, veel töötlemata ja kujundamata keskkonnaga. Käte vahelt välja libisev peen liiv, pehme kohev lumi ja plärtsuv pori tõmbavad lapse kujutlusvõime käima – nad õpivad mõtlema enda kogemuse kaudu.
Lapse tähelepanu on loomulikus keskkonnas koondatud täielikult tegutsemisele, ta tunneb sellest rõõmu ning omandab selle käigus oskusi ja teadmisi, tegutsedes vabalt ja spontaanselt. Selleks et ennast teostada, on lapsel vaja algatusvõimet – tema väljakujunemine toimub mitmete katsetuste kaudu. Käeline tegevus arendab kontsentratsioonivõimet ja iga järgmine tegevus sisaldab midagi uut.
Tasakaalustatud kunstiharidus arendab ja kujundab last, haarates ta tegevusse. Õpetaja, lapsevanem või keegi muu täiskasvanu on pigem juhendaja kui kontrollija rollis. Äärmiselt oluline on toetada just iseseisvat tegutsemist, suunates last mõtlema ja otsustama, mitte korraldusi täitma. Lumi, liiv ja pori on materjalid, millega tegelemiseks jätavad täiskasvanud lastele tavaliselt suurema tegutsemisvabaduse, seetõttu on just need väga head lapse iseseisvuse arendamisel. Nad võivad kõikvõimalikest materjalidest hämmastavaid kujutisi luua, sest neid ei piira veel kivinenud eelarvamused, neile pakub see mõnu ja nad on seega väga motiveeritud.
Kunstiga seotud tegevuste puhul on oluline, et lapsed oleks tulemusega rahul – kõige tundlikumad on nad vahetult pärast töö valmimist. Õpetaja arvestab teemade valikul laste vanust, materjale ja töövõtteid: alustada tuleks lihtsamini töödeldavate materjalide ning kergemate võtetega. Esialgu on hea materjalidega lihtsalt mängida, et neid eri meeltega tajuda. Seejärel algab meisterdamine, kus põhirõhk on looval protsessil. Algul harjumatud töövõtted korduvad edasises tegevuses, oskused-teadmised kinnistuvad ja mõni tegevus muutub automaatseks, näiteks õige võte materjali kinnihoidmisel või käte koordinatsioon materjaliga manipuleerimisel.
Teemade valikul peaks liikuma lähemalt kaugemale: algul võiks need olla seotud lapse igapäevase elurütmi, kodu ja lähedastega, inspiratsiooniks loodus, aastaaegade muutumine, rahvakalendri tähtpäevad ning rahvapärimuslikud lood ning laulud.
Lill taaskasutus materjalist.
anastassiaan 