Voolimine

 

Voolimise lõimumine teiste ainetega

Kõne areng- voolides tegelasi, mänguasju kirjeldab laps nende omadusi.

Arvutamis- ja võrdlemiseoskus- voolingud sarnanevad kujunditele: kera, kuup, püramiid… Tihti koosnevad voolingud mitmest detailidest. Neid on võimalik loendada, grupeerida, suuruste järgi asetada.

Lugemis– ja kirjutamisoskus- soovitav tähti ja numbreid läbi voolida. Suuremal osal inimestest on kinesteetiline taju ülekaalus. Kinnistub see, mis on praktiliselt läbi tehtud.

Seos loodusõpetusega– laps saab tutvuda materjalide eripäraga- savi on niiskemana pehmem. Olulist rolli voolimise juures mängivad vaatlused.

Lapsel peab olema piisavalt palju infot esemest, muljeid ja elamusi. Lapse voolingutes saavad kinnituse eelnevalt omandatud teadmised. Vormi on võimalik igast küljest näha ja ka katsuda.

Voolimise eesmärgid

Voolimismaterjalide tundmine

Lihtsate töövõtete õppimine ja harjutamine

Oma mõtete ja tunnete kujutamine plastilises vormis

Kui laps voolib, siis areneb kompimismeel, mõlema käe peenlihased, silma ja käte koordinatsioon.

Laps tunneb loomisrõõmu, saab teada, et voolingul on praktilised kasutamisvõimalused, voolitud ese on ilus ja kolmemõõtmeline.

Kaheaastase jaoks on tegelemine erinevate voolimismaterjalidega mäng. Laps mudib ja tükeldab voolimismaterjali, vajutab tekkinud tükikesi soovi korral alusele kinni, võtab uuesti lahti ning lii­dab suuremateks tükkideks. Käte ja sõrmedega annab ta voolimismaterjalile erineva kuju, surub seda kokku ja venitab, vajutab sõrmedega materjali sisse auke. Teise eluaasta lõpuks voolib laps ümar- ja pikliku vormi, luues niiviisi lihtsaid esemeid (ussikese, nööri, kommi, palli jne).

Kolmeaastane voolib ümar-ja piklikke vorme koos õpetajaga. Samas tükeldab ja liidab ta voolimis­materjali endiselt veel ka nn teadvustamata, luues kujundeid ja andes neile erinevaid nimetusi. Õpetaja voolib koos lapsega, andes võimaluse liigutusi ja tegevust matkida. Laps voolib ümar-ja piklikke vorme, valmistades palle, komme, marju, pähkleid, saiakesi, ussikesi jne. Lapsed hakka­vad ka ise ümar- ja piklikke vorme omavahel ühendama. Sõrmede ja pihkude vahel kettaks vaju­tatud kujundit saab muuta väikeseks pildiks, linikuks või ehteks, vajutades sõrmega sinna auke, triipe jne. Neljaaastane rullib ja veeretab voolimismaterjali iseseisvalt. Laps loob lihtsaid esemeid tekki­nud vorme liites. Voolimismaterjalile spontaanselt erinevat kuju andes loob ta oma fantaasiakujundeid, surub loodud vormi kokku ja alustab uut. Laps peab saama kasutada erinevaid voolimismaterjale, et nende omadusi tundma õppida. Koos õpetajaga püüab ta piklikke vorme spiraaliks keerata, neid omavahel lihtsaks palmikuks ühendada (kaht haru omavahel keerates) jne. Ümarvorme liites loob laps lihtsaid esemeid, kujutab loomi (karu, kassi, jänest jne). Voolimispulgaga teeb ta neile silmad, nina, suu. Laps tutvub võimalusega pigistada savi jt materjale, et anda esemele iseloomulikumat kuju (siili okkad, kassi kõrvad) ning liita loodud voolingule väiksemaid osi (väikesed ümarvormid kaunistuselementidena, silmadena jne). Voolimispulgaga kujundab laps spontaanselt eseme pin­da. Õpetaja ergutab looma esemeid oma fantaasiat kasutades.

Viieaastane annab soovi korral edasi eseme, objekti kuju neile omaste tunnuste kaudu. Vabal ajal toetub laps õpitud oskustele ning leiab tööde täiendamiseks omapoolseid võimalusi. Laps tutvub vormide töötlemise ja liitmise uute võimalustega: pigistab välja suuremaid osi ja võtab selleks algul rohkem materjali (nt linnu tiivad), teeb voolimispulgaga ühendatavate vormide pinnad ka­redaks. Teda tuleb julgustada ise katsetama, kuidas erinevaid vorme töödelda ning neid oma­vahel kombineerida. Ümarvormist voolitakse õõnesvorme, õõnestades neid sõrmedega – oluline on kahe käe koostöö ja eseme pööramine voolimise ajal. Hakatakse voolima inimest ja lihtsat tegevust. Siin harjutab laps detailide ühenduskohti siluma ning vajaduse korral voolingut niisutama. Voolimispulka kasutavad lapsed esemete ja nähtuste iseloomulike tunnuste esiletoomiseks (silmad, nina), ent ka kaunistamiseks, luues mustreid.

Kuueaastane voolib loovalt, kasutades koos natuurile omastega ka fantaasiaelemente. Soovi kor­ral oskab laps edasi anda eseme osade suurusvahekordi, kehaosade asendeid ja lihtsamat tege­vust. Tegevust võib voolida ka väiksemates rühmades, kus lapsed lepivad omavahel kokku, kes mida voolib. Töö paigutatakse seejärel ühele alusele (nt lapsed palliplatsil; päkapikk metsas jne). Voolimispulka kasutab laps erinevate pindade loomiseks. Väikeste tainarullidega ja siledate pul­kadega saab savi rullida ning vormidega sellest kujundeid välja vajutada (sobivad on nii liiva- kui ka piparkoogivormid). Tekkinud plaati saab edasi töödelda: liita sellele erinevaid vorme, keerata servad, liita jalad ja toetav serv (alus, erikujuline taldrik). Õpetaja valmistab koos lastega uusi voolimissegusid, mida kasutades tutvuvad lapsed nen­de omadustega ning töötlemise iseärasustega. Täiskasvanu ergutab katsetama koos erinevaid õpitud tehnilisi võtteid ning leidma võimalusi põnevalt esemeid luua. Kui lapsed soovivad, või­vad nad esemeid värvida näiteks akrüülvärvidega, kuid veekindla tulemuse saab ka PVAd guašš-värviga segades. Pesukäsnaga tupsutades on hea katta ebaühtlaseid ja reljeefsemaid pindu.

Seitsmeaastane teab, kuidas valmistada lihtsamaid voolimissegusid, ning teeb neid õpetajaga koos. Voolitud esemete juures pöörab laps tähelepanu töö erinevate osade ühendamisele, nii­sutamisele ja silumisele. Õpetaja loob võimalusi fantaasia põhjal ja teemaväliseks voolimiseks. Tegevuse impulsiks võib olla mäng, kunstniku töö, lavastus, muusika jne. Laps peaks saama va­lida erinevate voolimismaterjalide vahel, et õpitud oskusi võimalikult mitmekülgselt rakendada. Õppeaasta jooksul võib kõigis vanuserühmades voolida ka küpsetamiseks mõeldud tainast, et küpsetada kadri- ja mardisaiu või teha piparkooke. Kooke ja torte tehes saab omavahel liita eri­nevaid küpsiseid ja/või küpsiste rühmi (rongikujuline küpsisetort, ümmargustest küpsistest lilled jne).

Voolimistegevused

Eseme voolimine. Õpitakse voolima mitmesuguse kujuga puu- ja köögivilju, marju, seeni, pagaritooteid, linde, loomi, inimesi. Toimub kõigis vanuserühmades.

Tegevuse voolimine. Üksikesemetest moodustatakse mingi kindla teema (ümbritsevast elust, muinasjutu ainetel) järgi lihtsaid gruppe. Teema voolimist viiakse läbi põhiliselt vanemates vanuserühmades.

Ehisvoolimine. Lapsed kaunistavad voolitud eseme pinda erikujuliste voolimispulkadega mustri sissevajutamise teel või teevad pinna kaunistuse väikestest eraldi voolitud detailidest (savipulgad, kuulikesed jne.). Viiakse läbi vanemates vanuserühmades, kuid lihtsamal kujul ka nooremates rühmades.

Vabavoolimine. Teema valivad lapsed ise, kasutades kõikides vanuserühmades nii tegevuses kui tegevusevälisel ajal.

Natuuri järgi voolimine. Aluseks on vaatlus, mille käigus selgitatakse välja eseme kõige iseloomulikumad jooned. (n. milline on õun, ploom; mille poolest erinevad koer ja rebane jne.). Tegeldakse põhiliselt vanemates vanuserühmades. Oluline on meeles pidada, et koolieelne laps pole suuteline natuuri täpselt jäljendama!

Mälu järgi voolimisele peab eelnema mingi konkreetne eeltöö (muinasjutu lugemine, filmi vaatamine, jalutuskäik vm., mille käigus juhitakse lapse tähelepanu esemele või olendile, mida hiljem voolima hakatakse.

Vaatlus

Vaatlusega kaasneb täiskasvanu selgitav vestlus. Vaatluse ülesandeks on vaadeldava: nimetamine, tähtsamate omaduste ja otstarbe tutvustamine, üldistamine, võrdlemine. Vaatluste puhul rakendada tegevusse meeleorganeid: vaata, katsu, kuulata, nuusuta, maitse.

Harjutused

Loomade voolimine: jänku, siil.

Nõude voolimine

Spiraaltehnikas nõu

Näpunukk

Plastiliini vajutamine ja rullimine: lilled.