Lugedes käsiraamatut, kinnitasin juba minu varasemaid teadmisi. Kuid leidsin ka palju uut, näiteks õpikeskonna kohta. Teadsin, mis kujuneb endast füüsiline õpikeskond, vaimne õpikeskond, personaalne õpikeskond. Oli põnev lugeda, kuidas juba mitu aastaid tagasi kasutati õpikeskondi Ülikoolis. Täiesti uudne oli minu jaoks mõiste “vookogud” (nt Netvibes, Pagefakes) ehk hübriidne õpikeskkond. Meeldis põhjalik õpikeskondade ülevaade ja näided. Minu jaoks lugetud materjal oli küll huvitav ja osaliselt tuttav, kuid raske seda sesotada lasteaia kontekstiga. Täiskasvanute jaoks ja õpetajate vahel suhtlemiseks võib kasutada.
Õpikeskkondade peamised miinused/ ohud:
-
Õpikeskondade juurdepääsu jaoks on vaja tehnikat ja internetti. Tehnika olemasolu ei kinnista seda, et see ei lähe katki.
-
Uue õpikeskonnaga harjumine võtab palju aega.
-
Tasuta õpikeskonnad ei anna garantii, et ei muutu tasuliseks või ei pane kinni.
-
Pärast kooli/ülikooli lõpetamist materjalid ei ole kättesaadavad.
anastassiaan 