Vera Radionova, Margarita Karasjova, Sandra Rovbut, Jana Filatova, Anastassia Anatskaja.
Adelion eraLA: Igal lapsel on oma arengumapp, kuhu korjatakse kokku lapse joonistusi, kleepimistöid ja mõned töölehed. Sõimerühmas õpetajad märgivad tabelis iga päev üles lapse emotsionaalset seisundit 5-pallilise skaala järgi. Teiste lastega viiakse läbi mänguline test “Arengu jälgimise mäng”. See lihtne, aga samas huvitav mäng on mõeldud lisamaterjaliks lasteaiaõpetajale. Eri raskusastmetega mängu abil saab jälgida mänguliselt ja lapse jaoks huvitaval viisil 3-7aastaste arengut. Lapsega individuaalselt läbiviidava mängu juurde kuuluvad mängualus ja erinevad tasapinnalised kujukesed. Tulemuste fikseerimiseks on juhendid ja tabelid. Samas “Arengu jälgimise mäng” sisaldab sotsiaalse arengu jälgimise tabel.
Suur-Pae LA, Arbu LA, Männi LA, Sõbrakese LA: iga lapse kohta täidetakse arengukaart, kus õpetaja hindab, kuidas laps saab hakkama erinevate ülesannete täitmisega valdkonnati. Hakkama saamist hinnatakse 3-pallilise skaala järgi, kus 1 – ei saa hakkama, 2 – saab hakkama täiskasvanu abiga ja 3 – saab iseseisvalt hakkama.
Arbu LA-s on kasutusel sõimerühmades lapse lasteaiaga kohanemise tabelid, mida õpetajad täidavad septembris ja oktoobris ja mille alusel saab järeldada, kuidas õnnestub lapsel kohanemine lasteaiaga. Arengukaart täidetakse kaks korda aastas jaanuaris ja mai kuus. Vanemas ja koolieelikute rühmas õppealajuhataja viib läbi märtsi kuus Kern-Jiraseki testi. See test võimaldab määrata lapse koolivalmidust, tema intellektuualset arengut. See test toob esile ka lapse tugevaid ja arendamist vajavaid külgi.
Männi LA-s: Igal lapsel on arengumapp, kus on lapse temaatilised joonistused ja tööd, samas on laste küsitlused erinevatele teemadele, nt. Minu pere, Minu ema/isa jne. Arengutabel täidetakse 2 korda aastas. Praegu muudetakse tabeli vorm, et vähendada õpetajate eksimusi. Palliline süsteem jääb ära ja igale kriteeriumile tuleb kirjutada sõnaline vastus.
Sõbrakese LA-s ja Suur-Pae LA-s: Igal lapsel on portfoolio, mis täidetakse lapse kunstitöödega ning vaatluste protokollidega. Kaks korda aastas õpetajad täidavad lapse arengutabeli, mis samuti läheb lapse portfooliosse. Arengutabelis hinnatakse lapse üld-, sotsiaalseid ja mänguoskusi. Arengutabelisse kuulub lapse füüsilise arengu tabel ja valdkondade eeldavad tulemused vanuseti.
Arutluse käigus selgus, et kõige rohkem kasutatakse lapse arengu hindamisel vaatlusmeetodit. Vaatlemine on tähtsaim lapsest lähtuva kasvatamise ja arengu tagasiside ning hindamismeetod. Vaatlemise abil saab last jälgida kui tervikut ja selle abil saab välja selgitada lapse tugevused ja nõrkused. Aga lisaväärtust annavad vaatlusele teiste meetodite abil saadud tulemused. Sellisteks meetoditeks on intervjuu, küsitlus, test või laste tööde analüüs.
Ühes lasteaias enne arenguvestlust viivad õpetajad lapsega läbi arengumängu ja arutlevad omavahel, mis teemad ja murekohad vestlusel jutuks võetakse. Vestluse paremaks edenemiseks jagatakse esimesel aastal kätte lapsevanemaid abistavad küsimustikud. Kuid nii lapsevanemad kui ka õpetajad leiavad, et pärast esimest aastat nad ei pea selle kasutamist enam vajalikuks, sest kõik räägitakse läbi arutelu käigus.
Meie gruppi arutelu käigus selgus, et arenguvestluse ajal täidavad õpetajad protokolli ja pärast arenguvestlust tehakse kirjalik kokkuvõte, kuhu märgitakse lapse tugevaid külgi ja arendamist vajavaid oskusi. Kirjalikult fikseeritud tähelepanekute alusel tehtav regulaarne analüüs aitab lasteaiaõpetajal kindlaks teha arengulise abi vajaduse. Kirjalik kokkuvõte on eriti vajalik suurte rühmade puhul, kus õpetajal on raske kõike täpselt meeles pidada. Kui arenguvestlusi on tehtud mitu aastat, näeb kirjalike kokkuvõtete põhjal lapse arengut. Protokollile alla kirjutavad vanemad kinnitamas, et on informeeritud ja nõus. See meede aitab edaspidi vältida arusaamatusi ja lahendada võimalike konflikte, kui vanemad äkki esitavad pretensiooni, et ei olnud probleemist teavitatud.
anastassiaan 