Analüütiline essee
Olen 28aastane naine, neli aastat töötan eralasteaias. Eralasteaed asub linnas, Pirita lõpus. Enne seda oli kogemus munitsipaallasteaias õpetajaabina. Kui ma tulin eralasteaeda, esimene aasta töötasin õpetajaabina. Järgmised 2aastat töötasin õpetajana sõimerühmas ja praegu töötan liitrühmas. Enne ülikooli sisse astumist, käisin koolitustel ja kursusel (160 tundi valge majas). Sealt sain teada Reggio, Montessori, Waldorfi, Käisi pedagoogilistest lähenemisviisidest.
Emilio Reggio lähenemisviis on kõige lähedam minu südamele. Tema visioon pakkub loomingulist keskkonda lastele, samas mulle tundub, et tema lähenemine vajab erilist ruumi planeerimist. Selleks, et lastele oleks kõik kättesaadav ja lapsed saaksid toast tuppa iseseisvalt liikuda on vaja planeerida aknaid seinas, et õpetajad saaksid jälgida laste tegevusi. Eesti tavalistes lasteaedades, tavalistes rühmades on raske mahtuda kõike lastele vajalikut või muidu kui on võimalus kasutada mitu tuppa, ruumid ei ole mugavalt planeeritud ja ei luba jälgida laste tegevusi. Siis õpetajatele on vaja joosta siia tagasi, mis võtab palju aega ja ei soodusta turvalist keskkonda.
Montessori lähenemisviisi ja tema mänge osaliselt kasutasin oma töös sõimerühmas. Mulle tundub, et tema pedagoogiline lähenemisviis rohkem sobib väikestele lastele. Tegevused on loogilised, matemaatilised, skeemilised, mis lubab lastele areneda oma kogntiivse ja vaimse oskusi.
Eesti lasteadades rakendakse valdavalt Käisi pedagoogiline lähenemisviis, samas ka kahekeelses, eesti keelsetes ja eesti keele kümblusega lasteaedades. Eesti koolieelse riiklik õppekava on koostatud Johannese Käisi lähenemisviisi järgi. Tegevused on lõimitud ja põhimõtte on – üldõpetus. Õpetaja on suunaja, kes aitab lapsi isseisvalt leida vastust ja samas annab teadmised tõsiasjadest. Õppetegevus põhineb koduloost ja palju tähelepanu pöörakse käsitööle ja looduseõppetusele. Oma töös ma kasutasin Reggio ja Käisi lähenemisi osaliselt, lähtudest oma mõttedest, mida sel hetkel rohkem sobib, laste seisundist ja tujust.
Võrreldes Reggio-, Montessori-, Steineri- ja Käisi pedagoogikaid, tegin järgmise kokkuvõte: Reggio- ja Käisi- lähenemisviisides on palju sarnasusi, Montessori-, Steiner lähenemisviisid on vastandikud. Nii Reggio, kui Käisi pedagoogikas näevad lapsi nagu aktiivset õpijat, keda pole vaja õpetada, vaid luua talle soodustavat keskkonda. Lapsi on vaja suunata ja tegutseda temaga koos. Reggio pakub lastele avatud kappid ja vaba liikumist täis loomingulisust. Käisi lähenemisviisis tegevused on integreeritud, kasutatakse palju käsitöid ja loodusõppetust. Mõlematel pedagoogika lähenemisviisidel laps on aktiivne maailma uurija. Emilio Reggio lähenemine on minu lemmik, aga samas saan aru, et seda järgida on vaja luua oma olustiku. Oma töös võin kasutada Emilio Reggio alternatiiv pedagoogikat osaliselt. Lubada lastele kasutada kõike, mis on nende rühmas ja muuta/ koosta õppeplaanirimine nende huvide järgi. Käisi pedagoogika on loomulik Eesti riigis. Olen nõus sellega, et lapsi on vaja õppetada lähtudes selle riiki koduloost ja keskonnast, mis neid ümbritseb. Oma töös märkan, et on palju mis huvitab lapsi ja seda on vaja kasutada. Samas suunata ja stimuleerida lapsi vastusi iseseisvalt leida.
Montessori lähenemisviis annab võimalusi arendada lastel intellektuaalseid oskuseid. Varasematest east laps tutvub matemaatikaga ja tähtedega (sh kirjatähtedega). Seal laps õpib, kuidas maailm koosneb ja millest. Tegevused on konkreetsed ja tähelepanu pööratakse distsiplineerimisele. Lapsed palju aega tegutsevad individuaalselt ja üks teisele segada ei lubata. Iga lapsel on oma töö. Eripära on selles, et Montessori pedagoogika lubab lastele õpida nii trükkitähti, kui ka kirjatähti. Mida ei tehta teistes pedagoogikates. Montessori pedagoogika vajab oma õppevahendeid, et õppimine oleks produktiivsem. Mina nagu õpetaja tahan oma rühmas selliseid õppevahendeid, kuid nemad on kallid ja neid on vaja osta internetist. Waldorfpedagoogika on täiesti teissugune. Kui Montessori areneb intellektuaalsust, siis Waldorf loomingulisust. Samas Waldorfpedagoogika näeb lapsepõlve nagu naudingut, kus lapsed palju tegelevad kunstiga, rütmiga ja tähistavad erinevad temaatilised peod. Seal ei tervitata laste lugemist ja kirja õppimist, arvatatakse, et kiirustada ei tohi. Nagu mina sain aru, ka lasteaias õppimine toimub tsüklidega ja tegevused ei ole integreeritud. Näeb välja lõbusalt ja lastele huvitav. Mina tihti mõtlen sellest, et pärast lasteaeda laps läheb kooli, kus on oma õppesüsteem ja nõuded. Kui laps tuli lasteaeda, teda on vaja integreerida sootsiumile. Sotsiaalsed ja füüsilised oskused olulisemad, kui teised. Selle etapi pärast võib lastega nautida ümbritsevat maailma ja õppida läbi iseseisva vastuste leidmist. Teha erinevaid projekte ja arendada oma loovust. Mida lähedam laps on kooli minekule, siis rohkem on vaja teda valmistuda. Arendada keskendusvõimet ja mitte ainult nende teemadega, mis talle huvitav on. Sellega kõik saavad hakkama, aga koolis suurt valikut ei ole. Alternatiiv pedagoogika on humanistlik ja seda tahetakse rakendada oma töös, kuid põhikoolid ei rakendata sama lähenemisviise ja siin me saame suurt erinevust. Kas on see lapsele hea, kui tema keskond täisesti muutub?
Praegune koolieelse riiklik õppekava rohkem põhineb Johannese Käisi pedagoogika printsiipidest, mis on loogiline, omapärane ja ei lähe vastu põhikooli riikliku õppekavaga. Käisi üldõpetus annab võimalusi õpetada 6- 7aastastele lastele neid tõsiasju, mida nõuab riiklik õppekava. Kuna teised alternatiiv lähenemisviisid nagu Reggio ja Montessori on liiga piiramatud oma õppetegevustes, sobib see kasutada varasemas lapse eas, enne kooli ettevalmistust. Montessori õpetamise metoodika järgi, juba 5aastased lapsed loevad ja kirjutavad sh kirjatähti. Kuid see ei tähenda, et nemad saavad hakkama meie põhikoolis, kus tegevused ei saa valida ja enamasti kasutatakse biheivioristlik õppekäsitlus.
Oma tööl lasteaiaõpetajana, kavatsen ka edaspidi kasutada erinevaid alternatiivpedagoogikate lähenemisviisi. Kogun rohkem Montessori õppevahendeid, sest need on kuldaväärt ja pakkuvad laiad võimalused laste õpetamises. Reggio Emiliost jätan laste aktiivsus ja vabadus oma rühmas. Waldorfilt kunstilisust ja loomingulisust, proekti planeerimisel võib ka kasutada tema printsiibid. Kuid põhiosaliselt kasutan ka edaspidi Käisi pedagoogika lähenemisviisi.
anastassiaan 