- Almann, S. (2010). Portfoolio lapse arenguloost. Ilo.
Arenguportfoolio julgustab last välja ütlema omapoolseid arvamusi, tõlgendusi, võimaldab peegeldada igapäevast tööprotsessi.
Portfooliotöö aitab lapsel reflektiivse mõttetegevuse kaudu näha oma edasiminekuid, oma tugevaid külgi, huvisid ja vajadusi.
Portfoolio eesmärgiks on näidata lapse kasvamist, tema individuaalset arengut ja õppimist, toetab see meetod kindlasti lapse minapildi positiivset kujunemist.
- Almann, S. (2009). Partnerlus – lasteaia ja lapsevanemate koostöös. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (51-63). Tallinn: Studium.
Koostöös partneritena on võimalik lapse arengut teadlikult toetada, kujundada tema väärtushinnanguid, hoiakuid ja käitumisnorme.
Kohanemine on lapse jaoks raske, kui õpetaja ja lapsevanema aru saamad uneajast, mängimisest, söömisest ning õuesolekust on erinevad.
Kui näeme ja kuulame last rühmas ning hindame tema suhteid eakaaslaste ja täiskasvanutega, ei ole koostöö lapsevanematega raske.
- Häidkind, P. & Palts, K. (s.a.). Lapse arengu hindamine ja koostöö lapsevanematega. Rmt. Lapse arengu hindamise ja toetamise juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele, 30-34. https://www.hm.ee/sites/default/files/juhendmaterjal_alusharidus.pdf
Lapsevanem tunneb oma last kahtlemata kõige paremini, ta teab, mis on toimunud enne lasteaeda ja tema suunata on väljaspool ja pärast lasteaeda toimuv elukorraldus. Seega on lapsevanema kogemus ja arusaamad õpetajatele väga väärtuslikud, aidates kaasa lasteaia töö paremale korraldamisele.
Arenguvestluse läbiviimisel on tähtis tunnustada lapsevanemate panust ning tutvustada lasteaia nägemust lapse arengu hetkeseisust ning selle toetamise võimalustest.
Kui lapsevanem nõustamiskomisjoni ei pöördu, siis ametlikult ei ole vald või linn selle lapse vajadustest teadlik ega pea midagi erilist ette võtma lapse arengu toetamiseks. Nii jääb erivajadustega laps samasse olukorda ning probleemid, mida lasteaias märgati ja kirjeldati, ei saa mööduda ning tõenäoliselt järjest süvenevad. Seetõttu peaks rühmaõpetajad lapsevanemaid informeerima nõustamiskomisjoni rollist ja selle võimalustest lapse arengule kaasa aidata ning vajadusel selgitama, mida on tarvis nõustamiskomisjoni pöördumiseks teha.
- Krips, H. (2003). Suhtlemisoskusest õpetamisel ja juhtimisel.
Õppides paremini suhtlema, avastame, et koos on parem kui üksinda. Õppides paremini suhtlema, avastame eneses võime raskustega hakkama saada. Õppides paremini suhtlema, õpime elama õnnelikumat elu.
Eneseanalüüs aitab meil mõista, kas meie mõtted on ikka alati arukad.
Igaüks meist kuulub mõnda inimeste ühendusse – gruppi −, olgu selleks siis perekond, töökollektiiv või sõpruskond. Iga grupp luuakse mingi eesmärgi täitmiseks ja grupid võivad areneda kas positiivses sihis, kui grupp täidab eesmärki, või negatiivses sihis, kui grupp eesmärki ei täida
- Knopf, H. T. & Swick, K. J. (2007). How Parents Feel About Their Child’s Teacher/School: Implications for Early Childhood Professionals. Early Childhood Education Journal. 34(4), 291-296.
Esimene kontakt perega kujuneb kogu suhe õpetaja poole. Sel ajal on oluline usalduse loomine.
Üks olulisematest faktoritest pere suhte kujunemisel on partnerluse loomine.
Eriti tähtis väikeste laste rühmas parema keskkonna loomiseks head suhted vanematega.
- Olenko, P. (2006). Arengumapp lapse arengu kajastajana. Ilo. Õpetajalt õpetajale.
Olenko väidab, et vaatlusel on võimalik kirja panna kõike silmaga nähtavat, et hiljem kirjapandut analüüsida.
Intervjuu kaudu saab õpetaja teada lapse arusaamadest, kiindumusest, sisemaailmast.
Arengumapi abil vaadeldakse kogu last tervikuna, et arendada last erinevatest külgedest. Arengumapi sisu ja olemuse valib lasteaiaõpetaja, lähtudes õppeprotsessi eesmärkidest.
Nõustamine ei ole lihtsalt vestlemine. On terve hulk põhimõtteid, millega nõustaja kui abistava vestluse juht peab arvestama, et see vestlus tõepoolest toetaks abivajajat. Nõustamine on “ruumi loomine asja läbi arutamiseks“.
Küsitledes võtab nõustaja initsiatiivi ja otsustab, millist laadi infot ta saada soovib. Avatud küsimused aktiveerivad klienti pikemale vastusele, kinnised küsimused aitavad nõustajal saada lisainfot või vestlusvälja ahendada. Tavaliselt kasutatakse nõustamissessiooni alguses enam avatud küsimusi ja lõpu poole rohkem suletud küsimusi. Ennekõike on aga oluline määratleda küsimuse esitamise eesmärk: kas see on põhjendatud ja/või kliendile kasulik.
Kliendil on nõustamisel väga raske ennast avameelselt väljendada ja oma probleeme analüüsida, kui ta tunneb, et teda mõistetakse hukka, hirmutatakse, alandatakse.
anastassiaan 