Liikumistegevuse analüüs

1. Ettevalmistus (saali valmisolek, riietus, vahendite käepärasus, kas harjutused on peas? Jne.); Liikumisõpetajal oli kõik harjutused peas. Saal ja kõik vahendid olid ettevalmistatud. Lastel ei ole liikumistegevuse jaoks sobivaid riideid, kuid palutakse sandalid ukse taha jätta. See on seotud sellega, et lasteaias ei ole piisavalt kohti, et hoida sportlikuid riideid.
2. Tunni kestvus ja tihedus (millise osa tunnist on laps aktiivses tegevuses 100 %); Tund kestab 30 minutit ja on jagatud kolmeks osaks. Esimene on soojendus, teine on kõige aktiivsem ja kolmas venitus.
3. Tunni koormus (harjutuste valik, sobivus, järk-järgulisus, korduste arv); Kõik harjutused olid eakohased, mitte väga kerged või liiga rasked. Õpetaja jälgis kellaaega, seepärast ma arvan, et kõik harjutused oli jaotud vastavalt nõutava ajale, kuid lapsed jõudsid korrata sama harjutust mitu korda.
4. Harjutuste ettenäitamine (demonstratsioon, selgitus, terminoloogija); Liikumisõpetaja selgitas, mida on vaja teha ja näitas, kasutas terminoloogiat + näide.
5. Harjutuste sooritamise kvaliteet (jõukohasus, vigade parandamine, ennetamine, õpetamine); Õpetaja jälgis laste tegevusi ja sõnadega või vajadusel käega parandas keha hoiakut, kui laps tegi valesti.
6. Tegevuskoht (ruumi – õueala kasutus, vahendite paigutus, koristamine, ümberrivistumine, laste aktiviseerimine jne.) Õpetaja tuleb lasteaeda kaks korda nädalas, vajalikud vahendid toob kaasa. Paneb ise ja koristab pärast ka ise. Tunni käik on erinevas tempos, järjekorras või rivis koos.
7. Tunni üldine hoog ja emotsionaalsus; Tund on lõbus, õpetamine on emotsionaalne. Õpetaja teeb nalja ja kiidab last.
8. Tagasiside andmine ja tegevuse lõpetamine. Tegevus lõpeb venituste harjutamistega, tagasisidet ei anta.