ENESEANALÜÜS
Minu kogemus lasteaiaõpetajana on 4 aastat. Hommikul püüan tervitada kõiki lapsevanemaid, kes tulevad esikus. Mõnikord on oma ettevalmistused ja tervitan lapsi rühmas. Õhtul, kui päeva jooksul juhtus midagi, siis teavitan sellest isiklikult. Kui kõik oli korras, siis ütlen, et kõik on korras. Juhul, kui laps jagas oma tunned, et tal oli paha, ma helistasin emale või isale. Püüan vestelda vanematega, et olla kursis, kas nendel ja lapsel on kõik korras? Mis põhjusel nad puudusid, mis kell laps läheb ära.
Mina kardan esineda, kuid teen seda. Kui rohkem rahva, siis suurem on minu hirm. Esimesed aastad olid kõige raskemad, arenguvestluste lääbiviimised olid nagu kangelastegud. Praegu sellega on korda parem, rohkem praktikat – rohkem julgust. Arvan, et kõik tuleb kogemusega. Vestluse ajal vanematega, kui nendel on mure lapse käitumise või arengu kohta ma soovitan nendele strateegiat, kuidas vanem võib aidata oma lapsele. Või selgitab lapse positsiooni, et temal on kõik korras ja pole vaja muretseda. Kui ma annan vanematele soovitused, siis räägin sellest ka teisele õpetajale, et ta oleks kursis toimuvatest. Minu jaoks on oluline, et mõlematel õpetajatel oleks sama nägemine ja seisukoht.
Minu tugevused: Ma kardan, aga teen ja ei näita, et ma kardan. Olen töötakas. Mul on palju erinevaid ideed. Mulle meeldib uut provida. Oskan küsida nõu teistel õpetajatel. Hea immuniteet.
Minu nõrkused: Ei ole julge. Ma kardan. Pikkajalise kogemuse puudumine.
anastassiaan 