Projekt

PROJEKT „EESTIMAA“

Lasteaed: Eralasteaed Adelion.

Rühm: Naksikud.

Koostaja: Anastassia Anatskaja.

Läbiviijad: Kaidi Koppel, Anastassia Anatskaja.

Õpetajad valmistavad tegevusi projekti kava järgi. Töötavad koos või eraldi, vastavalt töögraafikule.

Laste vanus: 4-7a.

Laste arv: 18 last.

Ülesanne: Projekti jooksul saavad lapsed teada palju erinevat informatsiooni Eesti kohta. Lapsed uurivad Eesti kaarti ja otsivad oma linna, vaatavad teisi suuri Eesti linnu ja kõige tähtsamaid kohti (Alutaguse, Peipsi järv, Võhandu jõgi, Suur Munamägi). Lapsed saavad teada, et kaardil määratakse mets rohelisega ja veekogud sinisega. Tutvuvad/kuulavad rahvaluale ja vaatavad/tantsivad rahvatantsu.

Eesmärgid: Laps tutvub Eesti Vabariigi hümniga ja hümni kuulamise traditsiooniga.

Laps tutvub Eesti rahvalauludega ja tantsudega.

Laps teab Eesti Vabariigi sümboolikat: lipp, lind, lill.

Laps nimetab oma elukoha: riik, linn.

Laps kordab tähti: E, S, T, I, M, A.

Laps võtab aktiivselt osa Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva tähistamisest.

Planeerimine: Projekt kestab 17.02 – 23.02 (v.a. 20 – 21.02).

 

KOLMAPÄEV (17.02)

1. Lapsed kuulavad laulu „Eestimaa“. Sõnad ja viis: Katerin Rüütli.

1. Eestimaa, mu kallis sünnimaa,

See on mu väike, armas kodumaa.

(Lapsed tõstavad käed üles ja kiigutavad end paremale ja vasakule ning asetavad siis käed südamele).

Siin elab isa, ema ka,

Mul palju sõpru häid sel maal,

(Lapsed osutavad parema käega enda ette põrandale ja viivad käe aeglaselt vasakult paremale).

See on mu kallis Eestimaa.

(Lapsed asetavad käed südamele).

2. Kui ükskord suureks olen saand,

Siis rändan läbi terve Eestimaa.

(Lapsed võtavad kätest kinni ja kõnnivad mööda ringjoont).

Siin kauneid paiku näha võib

Ning saarte peal ma ära käin,

See on mu kallis Eestimaa.

(Lapsed asetavad käed südamele).

N., Lunjova, L., Maiberg . Lauldes on õppimine tore! Eesti keele õppekomplekt venekeelsele lasteaiale. Haridus- ja Teadusministeerium. Tallinn. 2009.

Tutvustame lastele sõnavara: Eestimaa- sünnimaa; kallis – armas; ema- isa; sõbrad- sõpru; suur- kasvan suureks; rändan- rändan läbi; paik- koht; käin- käin läbi.

Kordame laulu koos lastega. Kordame iga päev ja õpime pähe.

1. Näidame lastele Eesti kaardil, kus on meie kodulinn. Leiame kaardilt metsad, jõed, järved, linnad ja seletage: See on mets. Mets on roheline. See on jõgi. Jõgi on sinine. See on linn. Linnas elavad inimesed. See on saar. Need on saared. Kõige suurem saar on Saaremaa.

• Lapsed tutvuvad tähtsama faktidega Eesti kohta.

Raamat „Õpi, värvi ja mängi. Minu Eesti.“ Tähtsaid fakte Eesti kohta, mida õppida pole kunagi liiga vara ega liiga hilja.“

-Eesti asub Põhja- Euroopas Läänemere ääres.

– Eesti Vabariigis elab umbes 1,3 miljonit inimest.

– Kõrgeim mägi Eestis on Suur Munamägi (318 meetrit merepinnast).

-Eesti pealinn on Tallinn, suuremad linnad on veel Tartu, Narva, Kohtla- Järve ja Pärnu.

– Eesti Vabariigi hümn on „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, mille sõnade autor on Johann Voldemar Jannsen ja viisi autor Fredrik Pacius.

– Eesti on 15 maakonda, mis jaotuvad valdadeks ja linnadeks.

-Eestil on kaks ühise maismaapiiriga naabrit- Läti ja Venemaa.

-Saari ja laide on Eestis üle 1500, suurim saar on Saaremaa.

– Eesti pikim jõgi on Võhandu (162 kilomeetrit).

– Eesti suurim järv on Peipsi järv, üldse on Eestis üle 1400 järve.

-Rahvas valib iga 4 aasta järel Riigikogu, kes teeb kõik riigi seadused. Eesti riigipes on president, uue presidendi valib Riigikogu iga 5 aasta järel.

-Eesti rahvuslill on rukkilill ja rahvuslind on suitsupääsuke, keda eristab teistest pääsukesest punane laik kurgu all.

1. Millest tähtedest koosneb sõna „EESTIMAA“?

Lapsed nimetavad tähti. Kuidas me võime moodustata oma kehadest neid tähti? Proovime moodustada iga tähe (E;S;T;I;M;A).

 

NELJAPÄEV (18.02)

1. Hommikuringis kordame „EESTIMAA“ moodustamine.
2. Pilvi Kula. Valmistume kooliks. Tallinn, 2011. Töövihik 2. Osa. Lk. 24. Eestimaa.

-Vaatame Eesti kaarti. Leiame Eesti pealinna. Kus sina elad? Lapsed ütlevad oma aadressi. Suuremad linnad. Mis on meie naaberriigid ja kes seal elavad?

Uurime Eesti lippu. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Igal värvil on oma tähendus.

Uurime Eesti vappi, kus on kujutatud kuldsel kilbil kolme sinist lõvi. Nimeta eesti rahvuslind. Kirjelda suitsupääsukese välimust ja eluviisi. Nimeta eesti rahvuslill. Miks on rukkilill eesti rahvuslill? Miks on sulle Eestimaa armas? Millal tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva? Missuguste sündmuste tähistamiseks heisatakse sinu kodus riigilipp?

• Muusikalise tegevuse alguses räägime lastele: Riigilipp on püha. See heisatakse riigi ja pereelu kõige tähtsamate sündmuste tähistamiseks. Meie riigis on kõige tähtsam Eesti Vabariigi aastapäev – 24. veebruar. Siis lehvivad lipud kõigi riigiasutuste ja kodude lipuvardas. Lipu heiskamisel Pika Hermanni tornimängib Eesti Vabariigi hümn. Hümni lauldakse tseremooniatel ja ametlikel esindusüritustel. Traditsiooniliselt tõustakse hümni laulmise ajaks püsti, osutades sellega austust oma maa ja rahva vastu. Hümni laulavad kaasa kõik koosviibijad. Hümni laulmise ajaks paljastavad tsiviilriietuses meesterahvad oma pea ja vormikandjad tõstavad käe auandmiseks vormimütsi juurde. Hümni lõppemisel ei aplodeerita.

Kuulame Eesti Vabariigi hümn.

Laulame „Eestimaa“.

Vaatame Eesti rahvatantsu. Rahvatantsu näitab Kaidi Koppel (rühma õpetaja, rahvatantsudega tegeleb üle 20aastat).

Õpime rahvatantsud „Isamaa hiilgava pinnalla“(Eesti) ja „Rikka- ja vaesemehemäng“ (Suure- Jaani).

Muusika: Lapse esimesed tantsusammud I, II. Tahkuranna kultuuriselts. 2004.

 

REEDE (19.02)

1. Hommikuringis kordame tähtedest „EESTIMAA“ moodustamist.
2. Kordame laul „Eestimaa“ ja rahvatantsud „Rikka- ja vaesemehemäng“, „Isamaa hiilgava pinnalla“

• Meisterdame ekraani meie etenduseks.

Kleebime kokku küpsetamispaberi ja värvime guašš värvidega (kätega). Kui kuivab ära, teeme raami.

Lapsed maalivad Eesti lipu.

 

ESMASPÄEV (22.02)

1. Kordame Eesti rahvussümboolikat. Kordame laulu „Eestimaa“ , tantsud „Rikka- ja vaesemehemäng“, „Isamaa hiilgava pinnalla“ ja varjuteatri stseeni.
2. Lapsed võtavad oma maalitud lipud ja kleebivad peale suitsupääsukese ja rukkilille.

Suitsupääsuke on joonistatud musta paberi peal. Lapsed ise lõikavad välja kääriga ja kleebivad peale valge kõhu ja punase kaela. Rukkililli  teevad lapsed ise krepp-paberist.

 

TEISIPÄEV (23.02.)

Tähistame lasteaias Eesti Vabariigi iseseisvuspäev (kõik rühmad koos).

1. Pidu algab etendusega „Reis ümber Eestimaa“. Kestvus: 40 minutit  Vanuserühm: 4+

Kapten Jack ja piraat Bella on oma eluteel läbi rännanud maailma suurimad maad ja veed! Suureks üllatuseks on nende hiiglaslikul maakaardil jäänud märkimata Eesti nimeline väikeriik.
Lavastus piraatide Jack ja Bella enneolematutest seiklustest Eestimaal.

http://www.pohjanaba.com/#!lastelavastused/q26b9

1. Pärast näitab iga rühm (kokku kolm rühma) oma lühikesi ettevalmistatud etendusi.

Meie rühm näitab väikest varjuteatri stseeni. Laste isemeisterdatud ekraani taga moodustavad lapsed oma kehadest tähed, millest kokku saab „EESTIMAA“ ja lõpus moodustavad südame. Laulame laulu „Eestimaa“ ja tantsime „Rikka- ja vaesemehemäng“, „Isamaa hiilgava pinnalla“.

 

Projekti jooksul on lastele paljundatud värvimiseks pildid raamatust:

„Õpi, värvi ja mängi. Minu Eesti.“ Tähtsaid fakte Eesti kohta, mida õppida pole kunagi liiga vara ega liiga hilja.“

Peale magamist projekti jooksul õpetajad loevad:

Janno Põldma, „Lotte avastab Eestimaad“. 12-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites brošüür. Koos oma sõprade kassipoeg Bruno ja jänesepoeg Albertiga tutvub Leiutajateküla Lotte Eestimaa kaunite paikadega (Tallinna vanalinn, Kaali järv, Alutaguse metsad ja Pärnu rand).

Aine Alunurm. „Minu Eestimaa“. 2013. Värviline tööraamat on mõeldud koolieelikutele ja algklasside õpilastele, et tundma õppida isamaad ja emakeelt. Käsitletavad teemad on Eesti sümboolika, maakonnad, pealinn Tallinn, esivanemate eluolu (rehielamu, talu) ning tööd ja tegemised (ketramine, kudumine, karjaskäimine, leivategu, kalapüük ja palgiparvetamine), rahvakalender, rahvarõivad, rahvapillid, pühad asjad ja paigad, Kalevipoeg ja Suur Tõll. Teemasid illustreerivad fotod, vanasõnad, laulu- ja luulekatkendid, muistendid, naljandid ning legendid.

 

ANALÜÜS

Tegevused toimusid vastavalt plaanile. Minul ei olnud suurt ootust, et lapsed nii kiiresti hakkavad tähtede moodustamisega. Enne ma andsin lastele analüüsida, millisest tähtedest on koostatud sõna EESTIMAA. Sellega ei tekkinud segadusi, lapsed kuulsid ka kaksikud E-t ees ja A-t lõpus. Võimlemise tegevusel (treeneriga kokkuleppel) pakkusin lastele mõelda, kuidas nemad võivad näidata E- tähti, kasutades ainult oma keha. See ülesanne jäi segaseks ja mina pakkusin proovida moodustada paaris. Kahekesi oli kergem näidata, kõik said aru ja proovisid moodustada. Sama tegime ka teiste tähtedega. Kõige raskem oli S-täht, siin ma näitasin ise, kuidas seda teha. Iga päev me harjutasime ja tegime proovi, lapsed ise valisid kes mis tähte näitab ja kellega koos. Esmaspäeval, enne pidu me tegime proovi koos projektoriga (varjuga).

Neljapäeval hommikuringis vaatlesime eesti rahva naise rõivad. Kostüümi tõi rühmaõpetaja Kaidi Koppel, kes tegeleb rahvatantsudega 20 aastat. Kaidi näitas kõik kostüümi osasid ja rääkis kuidas vanasti naised ise meisterdasid need rõivad.

Kordasime seda, millest rääkisime eelmisel päeval:

Eesti kaardil lapsed otsisid Pärnu, Tartu, Paide, Saaremaa, Muhu, Peipsi järv, Tallinn ja Viimsi. Vastasid küsimustele „kus sa elad?“, mõned said öelda oma aadressi. Arutlesime sellest, kellele võib öelda oma aadressi ja kuidas olla, kui sa kaod ära.

Rahvustantsud olid kerged ja lõbusad, saime hakkama sellega kiiresti. Peol näitasime „Rikka- ja vaesemehemäng“ tantsu ja „Isamaa hiilgava pinnalla“ tantsu kutsusime tantsida ka teisi rühmasid.

Laulu „Eestimaa“ õppisime kiiresti pähe, sellega ka ei tekkinud probleemi.

Etendus „Reis ümber Eestimaa“ oli lastele teadmise kontrollimiseks. Seal piraadid esitasid mõned küsimused Eesti kohta.

Töövihikus/lehes lapsed näitasid õpitud ja kinnitasid oma teadmisi. Kunstitegevus oli koostatud etappidest: maalida Eesti lipp ja pärast kleepida juurde rahvuslill ja rahvuslind.

Eriti edukas oli koostöö teiste õpetajatega. Muusikaõpetaja hea meelega aitas realiseerida minu plaanid. Treener aitas moodustada tähti kehadest ja lubas selleks kasutada oma tuuni aega. Teise rühmaõpetajaga oli lihtne koos töötada. Tema on ka minu praktika lähijuhendaja. Tutvus minu plaanidega, vaatas üle minu projekti ja andis oma nõusoleku. Sel ajal kui tema üksi töötas, jätkasid ta tegevused vastavalt projekti plaanile. Direktorile jagasin oma projekti plaanid ja Eesti sünnipäeva peo korraldamise võimalust. Pakkusin, et iga rühm valmistab oma väikse etenduse, mis on pühendatud Eestimaale.

Tagasiside lastelt oli positiivne ja rõõmsameelne. Poistel oli kõige lemmikum tegevus – legost eesti lippu ehitamine. Tüdrukutel- pääsukese joonistamine. Vanemate jaoks oli üle laaditud facebookis peo pildid ja videod. Tagasiside vanematelt oli positiivne. Meie rühma pidulikud kaunistused olid sini-must-valge lipsud, eesti lipuga peapaelad kaunistatud rukkililledega ja pääsukestega.